"Kuidas elad, Ann?"

„Kuidas elad, Ann?“

         Aidi Vallik

See raamat räägib 14-aastase Anni elust. Ann leidis juhuslikult keldrist oma ema vana päeviku, mis oli kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel. Päevikut lugedes avastas Ann, et tema ema tarvitas noorena palju alkoholi, laamendas ja palju muud. Veel sai Ann teada, et isa, kellega ta sünnist saati oli koos elanud, ei olnudki tema päris isa. Ann ei mõistnud, miks tema ema ei lubanud tal pidudel käia, miks tal olid paika pandud kellajad, millal ta pidi kodus olema ja miks ema kontrollis tema õppimist, kuigi ta ema käitus nooremana palju hullemini. Ann tahtis eemale pääseda oma vanematest, ta ei tahtnud enam ema käe all elada. Ta põgenes kodust koos oma klassikaaslase Ritaga Võsule klassiõe Reena vanaisa suvilasse, kes alles hiljuti suri. Mõne päevaga kogunes sinna päris palju inimesi, nende seas ka Rita vend ja Villem. Seal pidutseti iga päev, tarbiti alkoholi ja suitsetati. Kolme nädala jooksul juhtus seal palju hirmutavaid sündmuseid, näiteks sauna põlema panemine. Kogu selle aja oli kahekümne nelja aastane Villem Annile heaks sõbraks ja toeks.

 

Kõik raamatutegelased olid raamatus huvitavad. Selle teose peategelane on neljateistkümneaastane Ann, kes õppis väga hästi ning kellel olid alati head hinded. Ta kaitses oma seisukohti ning usaldas oma sõpru. Raamatus oli veel palju põnevaid tegelasi, nagu näiteks Rita. Ta oli Anni klassiõde, kes oli kaks aastat istuma jäänud. Ta ei hoolinud hinnetest ega ka sõpradest. Rita suitsetas ning tarbis palju alkoholi. Kirjanik on raamatutegelasi väga hästi kirjeldanud.

Teose lõpus sai Ann teada, et tema ema oli kogu aja Anni põgenemisest teadnud ning et Villem oli hoopis tema sõber. Ema oli palunud Villemil Annil silma peal hoida ja tema eest hoolitseda. Ann hakkas lõpuks oma emast puudust tundma ning läks tagasi koju.

Raamatu sõnakasutus oli kerge ja seetõttu ka lihtne lugeda. Kasutati palju slängi. Raamatus väga huvitavaid sõnu palju ei leidunud, kuid sellegi poolest leidus huvitavaid väljendeid.

Raamat sobib kõigile, keda huvitab, kuidas elavad tänapäeva noored ja kuidas elasid noored kaheksakümnendatel. See on väga sündmusterohke ning seikluslik raamat.

Eugen ja Laura

Küsitluse Eesti ja Euroopa tulemuste analüüs:

Osalejaid oli kokku 20, kellest poisse 7 ja tüdrukuid 13.

1.       Mis aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga? Vastusevariandid: 2004.a, 2007.a, 2010.a, 2011.a

100% vastajatest vastas õigesti, et aastal 2004.

2.       Mis aastast kuulub Eesti euroalasse? Vastusevariandid: 2004.a, 2007.a, 2010.a, 2011.a

11 inimest vastas õigesti, et aastast 2011. 5 inimest vastas, et aastast 2004 ja 4 inimest, et

aastast 2010.

3.       Millistel põhjustel liitus Eesti Euroopa Liiduga?

14 inimest vastas, et majanduslikel põhjustel.  Nendest  14 inimeses t lisa ka (välis)poliitilise koostöö põhjuseks.  3 inimest ei teadnud põhjust. 1 vastanu põhjendas liitumist sellega, et viisavabalt reisida teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ning 2 vastanut vastasid, et abi eesmärgil.

4.       Milline roll on Siim Kallasel Euroopa Komisjonis? Vastusevariandid: volinik, alaline ametnik, asepresident.

13 inimest vastas õigesti, et Siim Kallas on Euroopa Komisjoni asepresident.  5 inimest arvasid, et volinik ning 2 vastanud arvasid, et alaline ametnik.

5.       Mitu esindajat on Eestil Euroopa Parlamendis? Vastusevariandid: 3, 6, 9, 10

13 inimest vastasid õigesti, et Euroopa Parlamendis on 6 Eesti esindajat. 6 vastanut valis vastuseks, et esindajaid on 3 ning üks vastanu arvas, et 10 esindajat.

6.       Nimeta Euroopa Liidu institutsioone

6 inimest ei osanud vastata küsimusele. 1  inimene vastas NATO ja ÜRO.

Ülejäänud 13 vastanut oskasid kasvõi  1 institutsiooni välja tuua ning 2 vastanut nimetasid kõiki institutsioone.  Kõige enam nimetati Euroopa Parlamenti,

Euroopa Liit meie omavalitsuses

Euroopa liit meie omavalitsuses from Martin Ostrat

Euroopa Liidu sümboolika

Euroopa lipp

Euroopa lipp ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu sümbol, vaid Euroopa ühtsuse ja identiteedi sümbol laiemas mõttes.

Euroopa lipul on ringis kaksteist kuldset tähte sinisel taustal. Tähed sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat.
Tähtede arv ei ole kuidagi seotud liikmesriikide arvuga, kuigi ring sümboliseerib ühtsust.

                                                                                         

Euroopa Liidu lipp

  

Euroopa hümn

ELi sümboliseeriv meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast, mille lõpuosa muusika on seatud Friedrich von Schilleri 1785. aastal kirjutatud luuletusele „Ood rõõmule”.

See ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu hümn, vaid Euroopa hümn laiemas mõttes. Luuletus „Ood rõõmule” väljendab Schilleri idealistlikku nägemust sellest, kuidas inimkond vennastub, ning seda visiooni jagas ka Beethoven.
1972. aastal otsustas Euroopa Nõukogu kuulutada Beethoveni „Oodi rõõmule” Euroopa hümniks. 1985. aastal kuulutasid ELi riigi- ja valitsusjuhid selle teose Euroopa Liidu ametlikuks hümniks. Sõnadeta ehk siis kõigile arusaadavas keeles – muusika keeles – väljendab see hümn ideaale, mille eest Euroopa seisab: vabadus, rahu ja solidaarsus.
Selle eesmärgiks ei ole asendada liikmesriikide rahvushümne, vaid tähistada nende riikide ühiseid väärtusi.

Euroopa päev - ELi avatud uste päev

Euroopa päeval, 9. mail, tähistatakse rahu ja ühtsust Euroopas. Sellel kuupäeval on ajaloolise Schumani deklaratsiooni aastapäev. 1950. aastal Pariisis peetud kõnes esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman oma idee uut liiki poliitilise koostöö kohta Euroopas, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks.

Avatud uste päev ELi institutsioonides

Euroopa päeva tähistamiseks korraldavad ELi institutsioonid mai alguses Brüsselis ja Strasbourgis avatud uste päevad. ELi asutused Euroopas ja mujal maailmas korraldavad erinevaid üritusi ja tegevust igas vanuses inimestele.
Igal aastal võtavad tuhanded inimesed osa külastustest, aruteludest, kontsertidest ja muudest üritustest, millega tähistatakse Euroopa päeva ning suurendatakse teadlikkust EList.

ELi juhtlause

Euroopa Liidu juhtlause – „Ühinenud mitmekesisuses” – tuli esmakordselt kasutusele 2000. aastal.

Juhtlause sümboliseerib seda, kuidas eurooplased on ühinenud ELiks, et töötada rahu ja heaolu nimel, ning kuidas samal ajal kontinendi paljud erinevad kultuurid, traditsioonid ja keeled rikastavad nende elu.

Juhtlause kõigis ametlikes ELi keeltes

• Bulgaaria : Единство в многообразието
• Horvaadi: Građani Europske unije ujedinjeni u različitosti
• Tšehhi : Jednotná v rozmanitosti
• Taani : Forenet i mangfoldighed
• Hollandi : In verscheidenheid verenigd
• Inglise : United in diversity
• Eesti : Ühinenud mitmekesisuses
• Soome : Moninaisuudessaan yhtenäinen
• Prantsuse : Unie dans la diversité
• Saksa : In Vielfalt geeint
• Kreeka : Ενωμένοι στην πολυμορφία
• Ungari : Egység a sokféleségben
• Iiri : Aontaithe san éagsúlacht
• Itaalia : Uniti nella diversità
• Läti : Vienoti daudzveidībā
• Leedu : Suvienijusi įvairovę
• Malta : Magħquda fid-diversità
• Poola : Zjednoczeni w różnorodności
• Portugali : Unidade na diversidade
• Rumeenia : Unitate în diversitate
• Slovaki : Zjednotení v rozmanitosti
• Sloveeni : Združeni v različnosti
• Hispaania : Unida en la diversidad
• Rootsi : Förenade i mångfalden

Kasutatud materjal: http://europa.eu/about-eu/basic-information/symbols/index_et.htm